Maailmakoristuspäev ootab väikeprügi koristades aega annetama

Maailmakoristuspäev toimub tänavu juba 19. septembril ja taas vähemalt 180-s riigis.

Tänavu pööratakse Eestis tähelepanu eelkõige hajusalt paiknevale väikesele ja nähtamatule prügile. Kui vaatame hoolikalt ringi, siis leiame prügi mitte ainult loodusest, vaid kõikjalt enda ümber – suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid ja ühekordsed nõud. Kõik need asjad, mille asukoht on prügikastis, kuid ometi on nad jõudnud teeveerde, põõsa alla, ukse kõrvale.

Meie üleskutse kõigile on tulla 19. septembril välja ja märgata väikeprügi linnaruumis ja looduses. Väikeprügi on enamasti see, mida koristamise käigus kokku ei korjata – ometi on just väiksemõõtmeline prügi loomadele ja lindudele kõige ohtlikum!

Kuidas Maailmakoristuspäeval ettevõttena kaasa lüüa?

Oled väga oodatud panustama oma töötajate aja, finantside ja teenustega luues samal ajal väärtust oma brändile. Kõige lihtsam moodus toetamiseks: kaasa oma ettevõtte, selts, organisatsioon koristamistegevustesse.

Kuidas leida koristuspaika? 

Teil ei ole veel koristuskohta? Võta ühendust oma valla- või linnavalitsusega ning küsi koristuspaiga kohta nõu. Samuti tuleks omavalitsusega ühendust võtta, kui koht on juba välja valitud, et teha kindlaks tolle maaala omanik. Kui te vajate prügiveol või ladustamise eest tasumisel abi, tuleks detailides valla- või linnavalitsusega eraldi kokku leppida. Kui te seda ei tee, jääb koristamise ja prügikäitlemise kulu teie kui korraldaja kanda. Soovi korral on võimalus koristada RMK ning Maanteameti haldusaladel paiknevaid koristuskohti, andes sellest teada registreerumisel või küsides lisainfot: info@maailmakoristus.ee

Osalete koristamisel? Ärge jätke seda enda teada, vaid kasutage oma kanaleid (uudiskirju, sotsiaalmeedit jms) sõnumi levitamiseks. Andke põnevatest ettevõtmistest teada ka Maailmakoristuspäeva Eesti tiimile, et saaksime head sõna ka oma kanalites levitada. Et info väärt tegevuste kohta koguneks, kasutage Maailmakoristuspäevast rääkides järgmisi teemaviiteid:

#maailmakoristuspäev
#minakoristan
#puhasmaailm
#worldcleanupday

Keskkonnainvesteeringute Keskus tähistas 20. juubelit ajaannetusega!

Keskkonnainvesteeringute Keskus tähistas 20. juubeliaastat traditsiooniliselt meeskondliku heateoga. Igal aastal on nad harjunud KIKi sünnipäeval võtma hetke, mil annavad oma panuse ühiskonna heaks.
 
“Oleme istutanud metsa, taastanud puisniitu, riisunud mõisaparki ja teinud palju muud. Seda tegime ka KIKi 20. juubeliaastal. Paraku ei olnud meil võimalik tavapäraselt kohtuda maikuus, kuid seda suurem rõõm oli taas üksteisele ekraanivabalt otsa vaadata suvel. Ning seda veel värskes õhus vabatahtlikku tööd tehes!
Käärisime kiklastega käised üles, võtsime pintslid kätte ja avasime värvipurgid, et anda uus ilme Lääne-Harju Kultuurikeskuse Klooga majale. Hoone sai imeilusa kollase kuue, mida on kuuldavasti ka kohalikud elanikud juba märganud ja tunnustanud!” 

EASi suvepeole eelnesid heakorra talgud

Enne suveseminari sai värske ilme ka kohalik bussipeatus.

Igal aastal saadavad ettevõtted ja asutused jõulude ajal üksteisele ärikingitusi, millega sageli ei osata midagi peale hakata ning mis jäävad riiulisse tolmu koguma. Seetõttu otsustasime eelmisel aastal loobuda traditsioonilistest koostööpartneritele saadetavatest jõulukinkidest ning panustasime selle asemel ühiselt aega Toidupanga abistamiseks kui kutsusime toidukogumispäevadel Tallinna Sikupilli Prismas üles inimesi ostma toitu neile, kes sellest kõige enam puudust tunnevad.

Sellest inspireerituna tahtsime ka oma traditsioonilise suveseminari raames kedagi aidata ning leidsime võimaluse panustada oma aega heakorra talguteks. Kuna meie suveseminar toimus Lammasmäe puhkekeskuses, otsisime võimalusi kuidas me peokoha lähedal kedagi abistada saaks. Käärisime enne saunamaratoni ja tantsupidu käised üles ja korrastasime ühiselt Rakvere vallas Ubja ja Vaeküla elukeskkonda. Koostöös vallaga kaardistasime ära vajalikud tööd ning kohalikud talgujuhid andsid juhtnöörid, mis on kõige vajalikumad projektid, milles saime oma abi pakkuda.

Ka küla ühiskasutatavad pingid said uue päikselise kuue.

Ubja külas koristasime vana kaevandusala metsaalust prügist, värvisime üle ühiskasutuses olevad toolid ja lauad, korrastasime bussipeatust, sorteerisime korvipunumise pajuvitsad, rohisime külakeskuse lillepeenrad, koristasime vana keldrit ning remontisime veesilma.

Koristasime keldri sinna unustatud kraamist, et saaks talveks moosid tallele panna.

Vaekülas koristasime vana viinaköögi põlenud pööningut, kus aitasime pööningult ära vedada põlenud laudu ja tuhka ning staabeldasime viinaköögi kõrval asuvaid laudu. Viinaköögist soovitakse tulevikus rajada kohalik kultuurikeskus ning oleme väga rõõmsad, et saime anda omalt poolt väikese panuse.

Pööningu koristamine oli nii tolmune, et kohati tekkis söekaevuri tunne.

Suvistel talgutel osales üle saja inimese ning taaskord veendusime, et andmise rõõm on kõige suurem rõõm. Kahjuks jäi küll aega väheseks ning kõiki töid ei saanud lõpuni viia, aga vähemalt sai algus tehtud ning kindlasti soovime ka edaspidi sarnaselt kaasa aidata projektidesse, mis kellegi elu paremaks teevad. 

Veesilma remont nõudis nii mõnegi töövahendi.

Fotod: Meelis Meilbaum

Kutsume tiime osalema maailmakoristuspäeval

Eesti Tööandjate Liit toetab 21. septembril toimuvat Maailmakoristuspäeva ja kutsub tööandjaid leidma võimalusi, kuidas oma organisatsioonis ühiselt maailmakoristusel osaleda. Maailmakoristuspäev sobib hästi näiteks meie Annetame Aegavõrgustikuga liitumiseks või ka niisama meeskonnatunde parandamiseks – ühiselt hea tegemine liidab.

Eelmisel aastal tehti Eesti maailmakoristuspäeva meeskonna eestvedamisel ära midagi erakordset – 18 miljonit inimest 157 riigis tuli eestlaste üleskutsel kodudest välja ja koristas terve ilma palju puhtamaks. Eestis kraamis loodust umbes 10 000 inimest.

Tänavu toimub Maailmakoristuspäev taas – 21. septembril 2019! Ja taas vähemalt 150 riigis. Eestis pööratakse tänavu tähelepanu eelkõige väikesele ja nähtamatule prügile, mis tegelikult igal pool meie ümber salakavalalt laotub. Kui vaatame hoolikalt ringi, leiame prügi mitte ainult loodusest, vaid kõikjalt meie radadelt. Need on suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid ja ühekordsed nõud – kõik need asjad, mille asukoht on prügikastis, kuid mis ometi on märkamatult jõudnud mänguväljakule, põõsa alla, koduteele ja ukse kõrvale. Ka see on prügi, mis on vahest sama ohtlik kui suur prügi metsa all.

Mõned võimalused, kuidas tööandja saab Maailmakoristuspäeval osaleda:

  • korraldage koristuspäev tiimi ühendava meeskonnaüritusena;
  • toetage avalike sõnumitega Maailmakoristuspäeva, kutsudes kõiki prügi märkama ja seda koristama;
  • kutsuge üles ettevõtte kliente koristuspäeval osalema, märkama ning tegutsema;
  • pange korraldamisele õlg alla ning hakake Maailmakoristuspäeva ametlikuks partneriks.

Kes aga ise ei saa miskil põhjusel koristama tulla, ent soovib siiski panustada Maailmakoristuspäeva õnnestumisse, saab koristuspäeva toetada ka rahaliselt.

Rohkem infot koristamise, registreerimise ja muu kohta saab leida Maailmakoristuse veebilehelt www.maailmakoristus.eening lisaküsimustele vastab Dolores, aadressil dolores@maailmakoristus.ee 

Annetame Aega võrgustikukohtumisele tuleb koolitaja Kristjan Otsmann

Juba 14. novembril 9:00-11:00 toimub Annetame Aega võrgustiku kohtumine Andmevara AS ruumides, aadressil Pärnu mnt 158, II korrusel.

Tegemist on regulaarse võrgustiku kohtumisega, kuhu ootame sel korral ka uusi ajaannetusest huvitunud ettevõtteid.

Annetame Aega on tööandjatele suunatud algatus, mis pakub võimalust anda oma töötajatele aastas ühe tasustatud vaba päeva, et töötajad kasutaksid seda heategevuse tegemiseks. See on lihtne ja paindlik mudel ettevõttes heategevusega alustamiseks või juba olemasolevate vastutustundlike tegevuste täiendamiseks.

Meile juurde on tulemas külla isikliku ja meeskondliku produktiivsuse koolitaja Kristjan Otsmann, kes on valmis oma aega annetama, et jagada töötoas praktilisi nõuandeid meeskondliku motivatsiooni teemadel.

Oodatud on ettevõtte aktiivsed tiimijuhid, kes on koolitusest huvitatud ja soovivad teada, kuidas ajaannetuse kaudu meeskondlikku motivatsiooni suurendada.

Lisaks räägime avatud vestlusringis Annetame Aega visioonist ning edasistest tegevustest, mille kaudu saaks võrgustik senisest veelgi enam oma liikmete jaoks väärtust luua. Väga oodatud on teiepoolsed mõtted, ideed ning tagasiside. Arutelu viib läbi Maarja Karmin Swedbankist.

Andmevara AS kontor asub Estconde Ärimajas (Pärnu mnt 158) II korrusel. Kui olla autoga tulemas, auto saab parkida hoone taha parklasse. Kaks esimest tundi on parkimiskellaga parkimine tasuta.

Palun osalemisest teada anda aadressil liisimaria@employers.ee või helistades +372 56217887.

Kuidas kõige kasulikumalt head teha?

Kas heategevust saab turunduse vankri ette rakendada ning mille poolest erineb heategevus sponsorlusest, sellest saate täpsemalt teada Äripäeva podcastist.

Sel teemal räägivad Toivo Tänavsuu (vähiravifondi Kingitud Elu juht), Mattias Turovski (loomade eestkosteorganisatsiooni Loomus liige) ja Kadi Sumberg (SOS lastekülast). Eesti juhtival turunduskonverentsil Password 2017 salvestatud vestlusringi juhib Mihkel Raud.

Vestlust saab kuulata siit:

Allikas: Äripäev

Rakvere Ametikool: Loodame, et loomaaia abistamine saab traditsiooniks

Rakvere Ametikool viis läbi oma igakuise algatuse – taarakampaania. Aprilli algusest juuni keskpaigani korjati taarat kahe surikaadi jaoks. Juunis anti kampaaniast saadud kasum üle Loomaia Sõprade Seltsile ja lisaks tehti korrastustöid loomaaia territooriumil – üheskoos riisuti ja korrastati peenraid muru külvamiseks.

Rakvere Ametikooli huvijuht Kristina Alunurm ütles, et õpilased olid väga motiveeritud minema loomaaeda vabatahtlikku tööd tegema. “Loomaaias tööd tehes mõtlesime, et äkki saame selle ürituse enda jaoks traditsiooniks muuta, kuid seda näitab aeg, igatahes ootame meie juba, millal on võimalik sinna tagasi minna,” lisas ta.

Lisaks heakorratöödedele nägid Rakvere Ametikooli õpilased ka ninasarviku poega, kes esimest korda väljas käis ja nautsid ka kohti, kuhu tavakülastajad ei tavaliselt ei pääse. “Näiteks saime käia putukate toas, kes ootavad uue ruumi valmimist, “ ütles Alunurm.

Peaaednik Hannes Maripuu kiidab Rakvere Ametikooli. “Nad olid kõik viimseni innustunud, see oli lihtsalt uskumatu. Ma arvasin, et ma jooksen mööda platsi, ajan neid taga, üritan neid kuidagi kokku saada, aga see ei olnud üldse probleem, “ lisas Maripuu oma jutule.

Tänu abikätele püsib Tallinna Loomaaias rohelus

 

 

Hannes Maripuu, Tallinna Loomaaia peaaednik

 

Sel suvel on üheks kõige populaarsemaks ajaannetuse paigaks osutunud Tallinna Loomaaed. Mitmed Annetame Aega võrgustiku liikmed on vaderid mõnele vahvale loomaia asukale ja teised on soovinud heakorratöödega kaasa aidata Tallinna Loomaaia arengule. Rääkisime Tallinna Loomaaia peaaednik Hannes Maripuuga ja uurisime, mida abivajaja seisukohast peaks iga tiim meeles pidama.

Kui tihti te puutute kokku heategevusprojektide ja vabatahtlikega?

Teie projekti inimestega olen nüüd viimasel ajal tihti kokku puutunud. Hooaja jooksul võetakse ühendust kaks-kolm korda kuus sooviga tulla head tegema. Üldisemalt on meil olnud selliseid toredaid pakkumisi läbi aegade – näiteks on mul kümme aastat on olnud rahvusvaheliste vabatahtlike organisatsioon, kellel esindus on Eestis nimega EstYES. Sealt tulevad meile välismaa vabatahtlikud, kes teevad kaks nädalat tööd, maksavad oma sõidu kinni ja meie organiseerime neile töö ja lõunasöögi. Kuna loomaaed on minu 16-aastase siin oldud aja jooksul laienenud ligi 300 protsenti, kuid töötajate hulk on jäänud samaks, siis suures osas ainult tänu abilistele saame hakkama.

Mida vabatahtlikud loomaias teha saavad?

No tegelikult alati kõik arvavad, et ma tulen loomaaeda ja ma saan loomadega tööd teha. Kuna minu osakond loomadega üldse kokku ei puutu, siis saavad vabatahtlikud teha peamiselt heakorra haljastustöid. Arvestades meie territooriumi, siis see töö on lõputu töö. Tihtipeale on näiteks ka murekoht selles, et ma hea meelega tahaks viiskümmend inimest siia võtta, aga kust ma võtan viiskümmend reha? Näiteks Sampo Pank oli kunagi ja nad tahtsid ka head teha ja tegid meile valmis konkreetselt sellesama praegu juba toimiva kängurude aia, aga võtsid kaasa ühtlasi ka tööriistad ja me saime lisaks vabatahtlikule tööle boonusena tööriistad. Sama asi toimis eelmisel aastal Swedbankga. Üldjuhul nad võtavad oma kontori kokku ja tulevad siis mingil päeval meile heategevusöid tegema. Kingituseks Swedbankilt saime tol korralveel käru, kuna mul ei olnud parasjagu nendele looamaia poolt käru anda.

Üks suuremaid projekte on meil praegu elevantide tagune fantastiline ala, mis on praegu külastajatele aiaga piiratud. Me teeme sinna tulevikus kauni nõlva ja loodetavasti ülejärgmisel aastal saab see valmis ja siis saab vaadata suurt-suurt panoraami elevantidest. Selle projekti juures oleme juba mitu aastat kasutanud vabatahtlike abi. Näiteks on Viva Color meile õla alla pannud ja meil on plaanis uut ala värvilisemaks kujundada.

Kas vabatahtlikud saavad ka loomadega seotud heategusid teha?

Ei, mul on absoluutselt keelatud neid loomade lähedal üldse kuskile viia, välja arvatud lasteloomaaeda. See on õnnetuste vältimiseks, sest paraku juhtuvad õnnetused ka talijatega. Minu juures aianduses on muidugi boonuseks see, kui see grupp on mõistliku suurusega, siis ma saan insektaariumi neile näidata. See kompostimine  seal on päris paljudele huvi pakkunud.

Teil on paljudel loomadel vaderid, kuid kui palju panustatakse loomaaia tegevusse lisaks rahalisele toetusele?

Vaderluse projekt on reaalselt ainult rahadega seotud, aga eks seal on aluseks looma vajadused ja need arvutatakse välja. Muul moel eriti ei aidata, kuna palju võimalusi ka ei ole. Minu osakonna puhul on see võimalus – näiteks antakse taimede lillesibulaid või midagi sellist. Mõni fantastiline firma on annetanud meile lillesibulaid ja need õitsesid järgmisel aastal väga uhkelt. See võiks igal aastal niimoodi olla.

Kui pikad päevad vabatahtlikel Tallinna Loomaaias on?

Heakorratöid tehakse üldjuhul kuskil kolm tundi – samas on ka neid tiime, kes saavad pooleteist tunniga valmis. Pärast tööde tegemist võivad kõik vabatahtlikud loomaaias ringi jalutada ja näiteks piknikku pidada. Meil on valikuid palju – päikese käes, rahva keskel või privaatselt metsaveeres. See peab olema nauditav tegevus. Tiimid tulevad oma põhitööle teistsugust kogemust saama, värsket õhku nautima. Kogu päevaks me vabatahtlikke siia ei jäta, kuna see ei tohi muutuda igavaks kohustuseks.

Millega tasub arvestada loomaaeda head tegema tulles?

Meie juures sõltub kõik ilmast. Meil ei ole sisetöid anda mitte kellelegi ehk alati toimub aktsioon õues, aga kas parasjagu riisutakse rohtu või tasandatakse pinnast, see sõltub suuresti erinevatest asjaoludest. Tavaliselt saan ma nädal aega ette öelda, mida konkreetne tiim tegema hakkab. Kurb on see, kui ma olen planeerinud heategu ja viimastel päevadel öeldakse, et siiski ei soovita loomaaeda tulla. Õnneks tuleb seda väga harva ette. Minu jaoks on see kahe otsaga asi – ühest küljest on tore, kui loomaaiale tehakse head, kuid teisalt on see minu jaoks suur töö ja organiseerimine. Õnneks on mul osakonnas veel kaks tubli abilist ja ma saan oma koormust jagada.

Kui suurt ettevalmistust ootate tiimidelt?

Ootame vaid head töötahet, muud ettevalmistust pole vaja. Näiteks viimati käis G4S-ist fantastiline kollektiiv, kes on minu meelest kaks aastat järjest siin käinud ja nad kohe tahavad teha tööd. Nad on rõõmsad, suhtlevad omavahel, teevad pikniku ja kõik on nii, nagu olema peab. Sel aastal oli minu jaoks täiesti suur üllatus Rakvere Ametikool. Nemad tulid siia läbi oma tuttava, kes töötab laste loomaaias ja ma ei teadnud alguses, mida täpselt nendega tegema hakkame. Nad olid kõik viimseni innustunud, see oli lihtsalt uskumatu. Ma arvasin, et ma jooksen mööda platsi, ajan neid taga, üritan neid kuidagi kokku saada, aga see ei olnud üldse probleem.

Kui mõni ettevõte tahab tulla siia abi pakkuma, siis mida peaks tegema?

Mulle tasub otse kirjutada kui on huvi haljastuse ja heakorratööde vastu. Ülejäänud teemad käivad meil kontori kaudu. Tavaliselt soovitame tulekust paar-kolm nädalat varem ette teatada, et saaksime töid planeerida. Meie juurde on oodatud kuni 50-liikmelised meeskonnad. Alates sellest läheb inimeste haldamine väga keeruliseks. Samuti on raske väga väikeste gruppidega, sest siis ei pruugi töö tulemust näha olla. Samas on vabatahtlikele väga oluline oma töö tulemuse nägemine. Tuleb leida sellised tööd, kus saab vaadata, milline olukord oli enne ja milline on see pärast nende heategevust.

FCR Meedia: meeskondlik heategu on tulemuslikum kui koolitus

FCR Media meeskond tegi maikuus ära oma meeskondlikku heateo Muuga Aedlinnas. Abisaajaks valiti suurpere, kellel oli vaja viia lõpuni suured aia- ja ehitustööd. Hoolimata vihmasest ilmast sai tehtud palju – koristatud aiast konteineritäis oksi, vanu esemeid ja mädanenud aialippe, peitsitud aed ning ehitatud ja värvitud kogu kuur.

FRC Media turundusassistendi Lele Saartsi sõnul oli see väga hea viis meeskonnatöö arendamiseks, isegi parem kui koolitus, kus peab kambakesi seltskonnamänge mängima. “Selle asemel, et teeselda koostööd, said inimesed reaalselt teha midagi olulist koos ja väljaspool igapäevat kontorikeskkonda,” leidis Saats.

“Kõigile oli väga meeldejääv ja positiivne kogemus pererahva ettevalmistustest köögitoimkonnas. Pereema ja vanaema küpsetasid nii palju toitu, et me ei jõudnud seda ära süüa. Samuti oli meil terve päev seltsiliseks pere koer Leedi, kes meil silma peal hoidis ning meie väsimushetkedel oma mängutuju välja näitas,” jagas Saarts ajaannetuse emotsioone.

Sina, mina või keegi kolmas? Eestlase neli heategevusega seotud kõhklust

Eestlaste annetamis- ja heategevuskäitumist vormivad mõned hirmud, müüdid ja eelarvamused, mida osa heategevusorganisatsioone oskab juba hästi ümber lükata.

Eelmisel nädalal kirjutas Eesti Päevaleht eestlaste leigest suhtumisest annetamisse ja heategevusse, tuginedes Charitites Aid Foundationi koostatud 140 riigi edetabelile, kus Eesti on viimaste seas („Ülemaailmne heategevusindeks näitab eestlasi kalkide ja kitsidena”, EPL 14.7). Ent kohalikud uudised on viimaste nädalate jooksul kajastanud, kuidas väikelapse raviks koguti alla nädalaga üle 150 000 euro ja vähiravifondile annetati ainuüksi juunis 140 000 eurot.

Need on vastandlikud teated. Mida saab nende valguses eestlase kui annetaja kohta öelda?

Iga protsessi paremaks mõistmiseks tuleks see asetada konteksti ja vaadelda seda kultuuri osana. Nii on omaette terviklikud mõisted ka heategevus- ja annetuskultuur, mida kujundavad ning mõjutavad traditsioonid ja keskkond. Näiteks Soomes on tavaline juba lapsest saadik olla ühel või teisel moel seotud mõne heategevusorganisatsiooniga, millele annetatakse regulaarselt, ja käiakse ka vabatahtlikuks. Veelgi enam, annetamine on harjumuspärane nii tavainimestele, ettevõtjatele kui ka avaliku sektori asutustele, mis eri meetmete kaudu püüavad annetamist lihtsustada.

Kultuuri ja sellest tulenevat käitumist vormivad ka hirmud, müüdid ja eelarvamused, mis on tihtipeale varmad levima, kuid visad kaduma. Pea kümneaastane kogemus Heateo Sihtasutuse ja Swedbanki loodud Eesti suurima annetusi vahendava keskkonnaga „Ma armastan aidata!” on andnud hea ülevaate heategevust edendavate ja takistavate asjade ning eestlaste kui heategijate kohta. Laias laastus võib takistused jaotada neljaks:

– ei tea, kuhu annetatud summa läheb

– pole piisavalt aega või raha

– on palju abivajajaid ega tea, keda valida

– teised juba aitavad, mis enam mina?

Mure nr 1. Ma ei tea, kuhu mu raha läheb

Annetamine on samasugune finantskäitumise osa nagu säästmine, investeerimine ja eelarve planeerimine. Seda takistavad kindluse puudumine, et annetaja raha kasutatakse sihtotstarbeliselt, ja teadmatus, mida annetatud rahaga tehti. Väga palju saavad siin ära teha annetuste kogujad – mida sihipärasem ja läbimõeldum on annetajaga sideme loomine, seda suurem kindlus on heategijal, et tema raha aitab tõepoolest kellelgi paremini hakkama saada.

Selle valguses lõid Eesti mittetulundusühingute liit ja Heateo SA mõned aastad tagasi koos annetuste kogujatega „Annetuste kogumise hea tava”. Selle koostamiseks uurisime annetuste kogujatega, millist tagasisidet ja kuidas annetajad saada sooviksid.

Selgus, et annetaja tahab teada, mida tema antud 10 euro eest on võimalik kuus ära teha. Kui nii täpset arvutust teha ei saa, sooviti vähemalt kokkuvõtvat tagasisidet, kuidas läheb neil, kes tuge vajasid. Vaadates Eesti edukaid annetuste kogujaid, jäävadki silma just need, kes oma annetajatele põhjalikku tagasisidet annavad. Näiteks vähiravifond Kingitud Elu räägib meedias, kuidas läheb inimestel, kes annetajate abiga vajaliku ravimi soetasid. Head näited on ka Varjupaikade MTÜ ja loomakaitse selts, kes jagavad alati ka järellugusid loomadest, kes annetajate abiga operatsioonil või arsti juures käisid.

Oleme annetuskeskkonnas samuti loonud võimaluse anda annetajatele pidevat tagasisidet. Kurb on see, et selle aktiivsed kasutajad on vähem kui pooled meie annetuste kogujad. Ehk annetaksid meie inimesed rohkem, kui neil oleks vahetum suhtlus annetuste saajatega?

Mure nr 2. Mul pole piisavalt aega või raha

Üks võimalus olla heategevusorganisatsioonidega lähedasemas kontaktis on annetada raha asemel aega. Paljud vabaühendused ei vajagi alati esmajärgus rahalist tuge, vaid hoopis mõne eksperdi teadmisi, mis aitaksid neid üle esialgu mäesuurusena tunduvast probleemist, näiteks kodulehe viperused, või kommunikatsioonistrateegia loomisest. See on annetajale hea võimalus lähedalt näha, millega heategevusorganisatsioon iga päev tegeleb ja kes on need, kelle murede lahendamiseks töötatakse. Seeläbi saab annetaja ka veenduda, et tema abil on reaalne mõju.

Annetuskeskkond lõi ajaannetuse võimaluse paar aastat tagasi ja selle vastu on suur huvi. Pea aasta on kõikidel ettevõtetel võimalik ka liituda „Annetame aega” võrgustikuga, mis koondab neid tööandjaid, kes annavad oma töötajatele vabatahtlikuks tegevuseks aastas ühe vaba päeva. Nii annetuskeskkonna kui ka „Annetame aega” võrgustiku kaudu on nii mõnigi vabaühendus leidnud pikaajalisi vabatahtlikke, kes on esialgu tulnud appi ainult mõneks tunniks. Hea näide oli ühe loomade organisatsiooni üleskutse leida kodulehe tarbeks abiline. Paari päevaga oli pea kümme huvilist, kelle abiga saadi virtuaalkodu uuesti jooksma.

Mure nr 3. Ma ei tea, kes vajab abi rohkem, kas õnnetud kassid või haiged lapsed

Annetuste kogujaid on palju. Arusaadavalt toetatakse rohkem neid, kelle olemasolust annetaja ka teab – see on aga midagi, mida annetuste kogujad ise muuta saavad. Eestis ei ole olnud kombeks tänaval inimestele läheneda, kuid esimesed katsetused on selleski vallas juba tehtud. Näiteks oli suve alguses meedias juttu SOS Lasteküla vabatahtlikest, kes käisid ukselt uksele annetusi kogumas. Samuti tasuks mõelda annetaja elu mugavamaks tegemisele: näiteks kuidas oleks võimalik annetada ka siis, kui sularaha pole. Toetust koguvad need, kes küsivad ja andmise lihtsaks teevad.

Nagu öeldud, on annetamine samasugune finantskäitumise osa nagu investeerimine. Seetõttu võiks annetades korraks olukorda analüüsida: kuidas tooks minu annetus kõige rohkem kasu? Kas tasub annetada otse abivajajale või aitaks rohkem mõne asjatundliku organisatsiooni toetamine? Kujutleme olukorda, kus meil on vigastatud käpaga koer ja 25 eurot. Kui meil ei ole endal võimalust koeraga arstile minna, siis kas on mõistlikum paluda kedagi, et ta viiks sabaga sõbra arstile, ja maksta talle tasuks 5 eurot või pista koerale 25 eurot hambusse ja öelda, et ta kõnniks veterinaari juurde?

Mure nr 4. Teised juba aitavad, mis enam mina?

See ei ole tegelikult mure, see on üksjagu levinud mõtteviis: inimesed arvavad, et abistama peaks keegi teine. Või: mis minu panusest ikka oleneb, niikuinii on neid, kes juba teevad. Selliselt mõelda on mugav, sest see asetab otsese vastutuse justkui mingite abstraktsete „teiste” õlule. Kuid nii mõeldes ei anna me tihtipeale käest võimalust nende „teiste” tegemisi või mittetegemisi arvustada. Näiteks võib tuua mõttemustri igakevadisest talgupäevast, kus me teame, et mingi punt inimesi niikuinii tuleb, teeb ja koristab. Mis meil siis enam minna?

Meid on parajalt vähe, kuid piisavalt palju, et peaksime olema altid kaasa mõtlema ja nutikaid lahendusi leidma. Seejuures ei peaks nii palju isegi mõtlema, kas Eesti sai sellest kohe paremaks ja mis oli meie teo käegakatsutav väärtus. Annetame ja abistame ju rohkem enda elukeskkonna ja enesetunde kui ühegi mõõdiku pärast.

Autorid: Anna Lindpere, Heateo SA ja Maarja Karmin, Swedbank Eestis

Swedbank kutsub kaasa mõtlema ettevõtete rollist ühiskonnas

Augustikuu kõige põnevamad arutelud toimuvad Paides, kus 11. ja 12. augustil saab toimuma juba neljas Arvamusfestival.  Kuna sõnas on jõudu, kutsub Swedbank Arvamusfestivali toetajana kaasa mõtlema teemadel, mis muutuvas usalduskeskkonnas on ettevõtete ja ühiskonna jaoks olulised.

Mis üleüldse on ettevõtete roll ühiskonnas? Millised on need teemad, mille osas ettevõtted peaksid laiemalt sõna võtma? Kuidas mõjutab ettevõte oma väärtuste ning hoiakutega oma töötajaid ning teisi ühiskonnaliikmeid? Mis on nii sinu kui minu motivatsioon ühiskonda panustada? Nii töötaja kui eraisikuna? Kui suur osa Eestist on üldse aktiivsed kaasamõtlejad ning ärategijad? Just nendel teemadel arutavad laupäeval, 12. augustil kell 13-14:30 sotsiaalteadlane Maie Kiisel ning Swedbanki juht Eestis Robert Kitt Kaasava ühiskonna alal, arutelus „Ettevõtete roll ühiskonnas“. Aruteluga on oodatud ühinema kõik ühiskondlikult vastutustundlikud ettevõtted ning vabasektori esindajad.

Tööelu jaoks oluliste oskuste, muutuva haridussüsteemi ning tööelu tuleviku üle vahetavad mõtteid Swedbanki personalijuht Ülle Matt, juhtimisekspert Maaja Vadi, Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ning tehisintellekti ekspert Kristjan Korjus. Arutelu „Kuidas töö on muutnud inimest ja inimene muudab tööd?“ toimub 11. Augustil kell 14-16 Kaasva ühiskonna alal.

Kahe päeva jooksul on kaasava ühiskonna koondatud need haaravad ja pikaajalise mõjuga ühiskondlikud teemad, mis meile kõigile täna laialdaselt mõtteainest pakuvad. Nii näiteks uurime, millise profiiliga töötajaid vajame 20 aasta pärast ning milliste väljakutsetega seisab silmitsi tööturg. Samuti võetakse fookusesse vana ja uus majandus ning arutatakse kohustusliku õpetajateenistuse üle. Laupäeval kutsume Sind laiemalt kaasa mõtlema selle üle, kelle asi see ühiskond üldse on. Sinu, minu või hoopis kellegi kolmanda? Tutvustame uusi sotsiaalseid algatusi, arutame, milline on ettevõtete roll ühiskonnas ning mõtiskleme, kes ja kuidas peaks üldse panustama, et positiivsed muutused ühiskonnas teoks saaksid.

Kaasava ühiskonna ala veavad Swedbank, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Pipedrive, MTÜ Mondo, Tartu Ülikooli haridusuuendskeskus, Heateo SA, Noorte Tugila, Paide Täiskasvanute keskkool.

Mida tegi Hedon SPA tiim Pärnu Lastekülas?

Hedon SPA meeskond Pärnu Lastekülas

 

Hedon SPA töökas meeskond tegi maikuus ära oma esimese meeskondliku heateo. Abisaajaks valiti Pärnu Lasteküla, kelle juures 28 töötajat tegid kuus tundi heakorratöid – koristati kogu õueala, haljastati, laoti ja lõhuti puid. Lisaks töötamisele veetis meeskond mõnusalt aega lasteküla töötajate ja lastega, kellega grilliti ja mängiti võrkpalli.
 
Pärnu Lasteküla on äraütlemata tänulik Hedon SPA töökale kollektiivile – koos sai tehtud mitme päeva töö. “Ammu planeeritud puude saagimine, lõhkumine, riita ladumine sai teie abiga kiirelt tehtud- nii on meil mitme aasta küttepuud olemas. Saame sügisel/talvel oma peremajade kaminatesse tuled teha ja üheskoos mõnusalt koos olla. Asemele istutatud uued puud loovad õdusa meeleolu ka õuealal. Meie kaks kiigeplatsi said teie abiga korraliku multšikatte. Samuti saime korda oma õuealal asuva suure muruplatsi, kus nüüdseks saab hakata jõudsalt kasvama uus muru. Ei oskagi hinnata, kui palju aega oleks kogu see töö võtnud meilt ilma abita. Kuu või isegi kaks kindlasti,” ütles lasteküla juhataja asetäitja Kersti Kaarma. 

 
Hedon SPA & Hotel turundusspetsialist Triin Jaansoni sõnul oli tunne peale koos veedetud päeva kirjeldamatu: “Meie meeskod tunneb suurt rõõmu, et saime teha ära suure töö, mida Lasteküla oleks teinud mitmeid kuid. Annetame Aega päeval jagati meid meeskondadesse ja meie endi jaoks oli see ka hea võimalus teha rohkem meeskonnatööd ja veeta aega väljaspool töökeskkonda. Seda tunnet, mis valdas Hedoni töötajaid peale aktiivset ja füüsilist päeva, on raske sõnadesse panna.”

Tiimiga headele tegudele: kui palju peaks vabatahtlik vaeva nägema?

Sinu ettevõte on valmis panustama oma töötajate aega, teema vedaja on paigas ja uksele võiks nüüd koputada üks tõeline abivajaja. Nii võib juhtuda, kuid meie kogemuse põhjal peab paeluvamate tegudeni jõudmiseks ka ise nii otsimis- kui korraldusvaeva nägema. Kes valib isetegemise mudeli, kes võtab vastu mõne organisatsiooni rohkem või vähem pakendatud pakkumise – igal juhul võiks teema olla osalejatele käivitav ja südamelähedane, siis saab ka kogu panustatud energia tiimipäeval tegutsemisrõõmuna tagasi kogutud.

Et ringivaatavale tiimijuhile praktilisemalt abiks olla, tooksin välja mõned koostöömudelid Swedbanki mitmeaastasest kogemuste varamust. Esimene soe soovitus on alustada iga tiimi/ettevõtte puhul mõtisklusest, missuguste inimestega tegemist on ja mis võiks neid käivitada? Või peaks alustama veel kaugemalt ja mõtlema, kas eelkõige peaks tegevusele heakskiidu andma ettevõtte juhid ning tegevus võiks ideaalis olla seotud kuidagi ettevõtte igapäevaste mõjuvaldkondadega?

Korrastav tiimipäev – meie jutud värskes õhus
Swedbanki kaks tiimitegude suve on näidanud, et kuni pooled töötajate valitud tegevustest on seotud koristamise-korrastamisega. Tööl on kiire, aga midagi tahaks teha ja peale kuupäeva kokkuleppimise palju aega planeerimiseks võtta ei ole. Rehad, pintslid või tööriistakastid kaasa haaratud, minnakse kevadkorda seadma mõisaparki, kogukonna kutsel Teeme Ära talgutele või eakate kodu seinu värvima.

Igal juhul saab kolleegidega päeva jooksul jagada omavahel igapäevasest tööst erinevaid ülesandeid, tunda küünarnukitunnet ja lõpetuseks piknikutekil rahulolemist jagada. Selles mõttes ei ole liiga lihtsaid töid – kui võtta ikka päeva jagu tööd teha, siis midagi tunneb omal nahal igaüks. Seega ainus „möödalask“ saab olla, et kõigile ei jagu piisavalt tegemist, nahk ei saa ühtmoodi märjaks – mis muud, kui järgmisel aastal suurem tööots ette võtta ja paremini ülesandeid jagada.

Sellise päeva tulemuseks võib olla ka tõdemus, et mõnikord peab lihtsalt välja minema (nii otseselt kui kaudselt), et jutud lõpuni räägitud saaks. Võib-olla hoiab personaliosakond kokku ka tiimikoolituste korraldamise arvelt, sest vabas õhkkonnas on mõned hammasrattad paremini haakuma saadud ja mõnest eelarvamusestki vabanetud? Ei tea, me ei ole seni veel mõõtnud, aga potentsiaali siin on.

Ma olen sellest perest kuulnud…
Kui alustate kolleegide huvide-soovide kuulamisest, võite kiirelt jõuda kokkuvõtteni „tahaks aidata otse abivajajat“. Erinevate uuringute tulemustes domineerib just see loomulik-inimlik soov – ma tunnen oma teost enim rahulolu, kui mul on võimalik kohe selle mõju näha. Väike pähkel võib olla aga, kuidas reaalselt leida see laps, suurpere või erivajadustega inimene, talle delikaatselt läheneda ja olla päriselt üheks päevaks abiks?

Lihtsamaks teeb ülesande, kui kolleegidel on juba tuttavaid abivajajaid või on kindlalt toimivad kontaktid nendeni jõudmiseks. Teame näiteid, kus minnakse appi korrastama kolleegi kodukülas, suurpere hoovi ja elamist või tehakse ära igapäevaselt abi vajava inimese talvepuud. Otse kontakti asudes tuleks aga olla valmis ka pikemateks läbirääkimisteks või äraütlevaks vastuseks – kõik ei soovigi oma hoovile võõrast abi või võtab selle mõttega harjumine veidi rohkem aega kui paar vahetatud meili-telefonikõnet.

Vahetut teavet omamata jõutakse üksikute vanainimeste aknaid pesema ka läbi sotsiaaltöötaja või Tallinnas näiteks vabatahtlikke vahendava heategevusorganisatsiooni Serve the City. Nii jääb esmane läbirääkimine ja kontaktide jagamine vahendaja peale, mis hoiab veidi korraldaja aega kokku ja tundub pealtnäha päris hea lahendus. Siiski tasub vahendajaga ja tunnetuse järgi ka kohapeal abivajajaga soovid-vajadused (topelt) üle rääkida, et vältida teis(t)e inimes(t)e privaattsooni sisenemisest tekkida võivaid arusaamatusi.

Kuidas koer saab arsti juurde?
Võttes ainest Urmo Kübara kunagisest heategevusteemat hästi avanud artiklist: kuidas üks abivajav laps peaks saama psühholoogi jutule või koer arstile vaktsiinisüsti saama, kui mõni täiskasvanu appi ei tuleks? Ja kui abistaja teeb seda juba pühendunult ja igapäevaselt ning suudab kaasata ka teisi, siis tekkinud organisatsioon võib abivajavaid lõpuks palju tulemuslikumalt ja pikaajalisemalt aidata, kui üks tore ja südamlik, aga siiski ühekordne n-ö pühapäeva heategu. Ehk päris luust-lihast abivajajateni võib jõuda ka läbi organisatsioonide, millest osadel on täiesti olemas vabatahtlike kaasamiseks toimivad-läbiproovitud päevased või muus vormis mudelid.

Kuna meil Swedbankis on organisatsioonidega koostöökogemusi juba üle kümne aasta, vaatame rakendust otsides tihti mõne senise või uue partneri poole. Tuntumad näited on siin liituda Toidupanga toidukogumispäevadega, looduskalendri järgi käivate Eestimaa Looduse Fondi talgupäevadega, Pardirallil või muudel lapsi-peresid abistavatel (suur)üritustel käed vabatahtlikuna külge lüüa. Ja kuigi loomade varjupaikades üle Eesti saab aeg-ajalt vaja ette võtta suuremaid puuride korrastusi, siis tasub ka nendega aegsasti kontakti võtta – headel (suve)aegadel on jalutatavaid loomi hoopis olematul hulgal või on mõni teine toimekas tiim juba puuride ülevärvimisega sellel aastal teist ette jõudnud.

Kui konkreetsed pakkumised ajaliselt või muudel põhjustel ei sobi, tasub huvipakkuva organisatsiooniga läbirääkimistesse asuda, kas saaks algatada just teile sobivat koostööprojekti? 2016. aasta suve üks inspireerivamaid näiteid oli meil privaatpanganduse koostöö Minu Unistuste Päevaga, kui meie paarikümne töötaja abiga sai korraldatud kolm individuaalset unistuste päeva ja kolm perepäeva raskesti/krooniliselt haigetele lastele ja nende peredele. Kuigi esmapilgul oli see ka organisatsiooni jaoks suuremat sorti valmistumine (ikkagi tuttavaks saada ja oma tegemistega kurssi viia suurema klassitäie jagu uusi vabatahtlikke!), siis panustajate energia, uued mõtted ning ka pro bono kokkulepped kampa kutsutud erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõtetega töid organisatsioonile kuhjaga kogemusi tagasi. Rääkimata julgusest proovida sarnast koostöövormi ka teiste ettevõtetega ning olla julgem nii ajalise kui rahalise küsimise-vastuvõtmisega tulevikus.

Kui tekkis huvi, siis organisatsioone tutvustavad ning ka konkreetsemaid pakkumisi vahendavad mitmed portaalid, mis oleme koondanud Abivajajate alalehele.

Ise mõeldud, hästi tehtud
Võib-olla on teie tiimis aga topeltenergiaga tõelised ärategemise vedajad? Tundke nad ära ja laske neil ära korraldada üks aastateo vääriline projekt! Näiteks meie pärnakad on juba kaks aastat Augustiunetuse raames püsti pannud heategevusliku rahakogumiskohviku. Kellele meeldib eelmisel päeval ennastunustavalt küpsetada, kellele kohvikut varavalges üles sättida, kes naudib enim klientidega suhtlemist ning parimate palade soovitamist, kellele sobib kohviku toimimist tagav taustal toimetamine – igaühele leidub sobiv roll ja hea korraldusega kõlab see kokku sama hästi kui üks tulemuslik kontori tööpäev. Kui rahaga saavad pankurid ka niisama igapäevaselt toimetada, siis sedalaadi tiimitööle annab hoo ikkagi väljavalitud heategevuslik eesmärk – meie Pärnu töötajad on kinkinud teenitud raha eest kohalikule muusikakoolile uusi pille, et veel rohkematel lastel oleks võimalik arendava tegevuseni jõuda.

Et siis ikkagi, mis sinu kolleege käivitab? On need pigem ettevõtte tegevussuunad või isiklikud eelistused? Uuri välja ja jõudu heateole!

Tekst: Ave Mellik, Swedbank

 

Anna hoogu Helpific platvormile, et võimaldada erivajadusega inimestele iseseisvamat ja täisväärtuslikku elu!

Eesti sotsiaalne iduettevõte Helpific, mis loodi 2014. aastal, arendab veebipõhist tugikeskkonda inimestele, kel igapäevatoimingute tegemiseks on abilist vaja, näiteks eakatele ja erivajadusega inimestele transporditeenuse või majapidamistoimingute osutamine. Tänaseks on platvormi vahendusel abilise leidnud juba üle 250 inimese. Ettevõte lansseeris Hooandjas kampaania, et koguda lisaraha platvormi edasiarendamiseks, mis tagaks selle jätkusuutlikkuse.

Kutsume kõiki üles panustama Helpificu tugikeskkonna arendamisse – oma hooandmise projektile “Ise elada ja ise vastutada!” saab anda Hooandja keskkonnas http://www.hooandja.ee/projekt/ise-elada-ise-vastutada või liitudes Helpificu platvormiga aadressil www.helpific.com

„Eesti Statistikaameti andmetel elab meil ligi 146 343 inimest, kellele on määratud ekspertiisi korras puue. Enamikul erivajadusega inimestel on igapäevaselt abistajaks või toetajaks pereliige ja pea iga kümnendat puudega inimest, kes vajab kõrvalabi vähemalt mõned tunnid ööpäevas, ei abista regulaarselt keegi. Kui võtta arvestuse aluseks, et vähemalt 1/3 puuetega inimestest vajavad nn “iseseisva elu” teenuseid (isiklik abistaja, transport) ca 2 tundi päevas, teeb see inimese kohta aastas 728 h ning kokku ca 35.5 miljonit tundi teenuse vajadust. Kinnitamist ei vaja enam asjaolu, et kohalikud omavalitsused on tõeliselt hädas ning riik vajab uusi ideid ja faktilisi lahendusi olukorra leevendamiseks, sh ei tohi unustada, et rahvastik vananeb ning et paljudel abivajajatel puudub perekonna tugi või toetav võrgustik täielikult. Meie eesmärk on ületada see nn pudelikael, mis ei võimalda erivajadusega inimestel elada iseseisvalt ning nautida täisväärtuslikku elu. Sellest tulenevalt tekkis idee ehitada platvorm, mis võimaldaks abivajaja ja abistaja hõlpsalt kokku viia ning tänaseks on platvorm küll hoo sisse saanud, kuid selleks, et saaksime oma missiooniga jätkata, vajame jõulist lisahoogu,“ selgitas platvormi sünnilugu ettevõtte asutaja ja tegevjuht Keiu Roosimägi.

Täna toimib Helpific vaid tänu vabatahtlike meeskonnaliikmete panusele ja tahtele aidata kaasa ühele sotsiaalsele ettevõttele, aga et ettevõtmist järgmisele tasemele viia, on vaja lisaressursse, sh töökindlamat ärimudelit: „Algatasime Hooandja kampaania „Ise elada ja ise vastutada!“, et vajalik lisaressurss kokku koguda ning samaaegselt arendame aktiivselt oma ärimudelit edasi Tehnopoli Startup Inkubaatoris. Me loodame tugevatele ja üksteisest hoolivatele kogukondadele, et vajalik summa – 10 000 eurot – kokku koguda,“ lisas Roosimägi.

Ta selgitas, et platvormi soovitakse edasi arendada kahel põhjusel: “Abivajajad ei oota ainult vabatahtlikke end aitama, vaid soovivad osta kvaliteetset teenust, mis tähendab, et platvorm peab võimaldama hõlpsalt ja turvaliselt autentida, anda teenuseosutajale hinnangut ning arveldada, see omakorda võimaldab muuta platvormi isemajandavaks ja jätkusuutlikuks. Täna turul muud alternatiivsed lahendused puuduvad.“

Veebiplatvorm Helpific on keskkond, mis mobiliseerib kogukondlikke ressursse lähtudes jagamismajanduse mudelist ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalustest. Idee kontseptsioon tugineb Hollandi kogemusele, kus terviliku heaolureformiga liigutakse traditsiooniliselt sotsiaalteenuste osutamise mudelilt aktiivsete kodanike kaasamisele abi osutamisel. Helpificu missioon on soodustada nende inimeste iseseisvat toimetulekut, kes vajavad oma kogukonnas toetust. Veebipõhine tugikeskkond ühendab vabatahtlikud ning tasulised teenused igapäevaelu vajadustega nagu näiteks transport, üritustel käimine ning majapidamistoimingud. Helpific sai alguse ideede arendamise võistluselt „Garage48 Enable” (tõlkes „Tee võimalikuks”).

Video:
https://www.youtube.com/watch?v=uLQG48qFrJo&feature=share

Ellex Raidla liitus meiega!

 Ellex Raidla advokaadibüroo liitus heategevusliku aktsiooniga „Annetame aega“. 2016. aastal Eesti Tööandjate Keskliidu ja Swedbanki poolt algatatud aktsioon „Annetame aega“ kutsub tööandjaid üle Eesti andma töötajatele aastas ühe tasustatud päeva ja selle asemel korda saatma midagi head.

Peale heategevuse on projekti üks väga olulisi eesmärke ühtse meeskonnatunde loomine. Ellex Raidla on võtnud eesmärgiks aktsiooni kaasata kõik oma töötajad ning teha tegevusi, mis on büroo inimestele südamelähedased. Aasta alguses töötajate seas läbi viidud uuringust selgus, et kõige rohkem ollakse huvitatud looduse korrastamisest ja loomade aitamisest.

Möödunud nädalavahetusel (22.04.2017) toimus esimene projekt, mille käigus korraldasime ühiselt talgud Eesti Vabaõhumuuseumis. Talgutel osales kokku 17 inimest ning hoolimata heitlikust ilmast sai Vabaõhumuuseumi hoov suveks valmis seatud.

Kui tavapäraselt annab tööandja töötajatele ühe tööpäeva, et selle asemel midagi head teha, siis advokaadibüroo töökorraldusest tingituna otsustati heategu teha nädalavahetuse päeval ning vaba päeva võib iga töötaja välja võtta endale sobival ajal.

Selleks, et kõikidel töötajatel oleks võimalik aasta jooksul aktsioonis osaleda, plaanib Ellex Raidla järgmist üritust sügisel.

Meiega liitus Telia!

Meil on hea meel teatada, et Annetame Aega võrgustikuga liitus Telia, kes liidab ajaannetuse juurde 1800 töötajat. Telia on ajaannetuse puhul võtnud suuna just digiteemade arendamiseks. On väga tänuväärne, et ettevõtte panustab oma valdkonna edendamisse ka läbi vabatahtliku tegevuse. 

 “Telias on tööl ligi 1800 suurepärast inimest. Kui me ettevõttena anname iga töötaja käsutusse vabatahtlikuks tegevuseks ühe tasustatud tööpäeva aastas, on see kokku märkimisväärne aeg ja liikumapanev jõud. Telia sisemine töötajate vabatahtlikkuse programm YOUNITE võimaldab igal meie inimesel tähenduslikul moel Eesti digiühiskonda edendada. Saame olla osa millestki suuremast ja olulisest, mõjutada ümbritsevat positiivselt, ja ise selle käigus kasvada ja areneda,” sõnas Telia Eesti personalidirektor Janika Kuusik. 

 

Teeme Ära talgupäeva meeskond ootab abilisi pakkimistalgutele!

Traditsiooniliselt paneb talgupäeva meeskond kokku igale talgujuhile mõeldud stardipaketi, mis motivatsiooniks ja abimeheks talgupäeva läbiviimiseks. Pakid pannakse kokku koostööpartnerite toel ja vabatahtlike abil talgukorras.

Sel aastal komplekteerime 2000 pakki, tuginedes mullusele talgute arvule. Pakist leiab esmaabitarbed, töökindad, 2-meetrise EV100 sümboolikaga mastivimpli, vändaga laetava LED-taskulambiga raadio, ajalehe Talguline, magusa ampsu, ehitus- ja aiapoe sooduskupongi, loodusõnnetusteks valmistumise küsimustiku koos soovitustega, kaua säilivate toiduainete retseptikogumiku, talgukuulutused, Talguhundi kleepsud jm talgunõuanded.

Seekord pannakse pakke kokku juba 3.-4. aprillil Viimsis ja appi oodatakse justnimelt kollektiive! 

Kontakt: Kadi Rutens, kadi.rutens@teemeara.ee

Kes palju teeb, see palju jõuab – Andmevara AS

 

Infotehnoloogia ettevõte Andmevara AS on pärast Annetame Aega algatusega liitumist sügisel jõudnud abivajajatele aega annetada juba kolme päeva jagu.

„Meie oleme senini soovinud oma tegusid teha koos kogu ettevõttega ja kaasatud on olnud peaaegu pool töötajaskonnast. Alguses viisid töötajad läbi hääletuse, kuhu soovitakse panustada, valituks osutus loomade heaks tegutsemine,“ sõnas Andmevara AS-i personalijuht Kristiina Puurand.

Esiteks koguti Loomade Hoiupaiga jaoks loomatoitu ja jalutati koeradega. „Ilm sattus sel ajal olema imeline. Esimesele üritusele kogunenud 11 vabatahtlikul oli võimalus jalutada muinasjutuliselt lumises metsas väga vahvate koertega,“ meenutas Puurand.

Teiseks abisaajaks oli Tallinna Loomade Varjupaik, kus lisaks koertega jalutamisele ja kassidega mängimisele aitasid kümme Andmevara töötajat üles panna ka riiuleid, puhastada koerte aedikuid lumest ja teha muid pisemaid heakorratöid. „Varjupaiga töötajad olid tänulikud, et appi tulime ja meil on plaan jätkata koostööd samade partneriteritega,“ lisas Puurand.

Kolmandale heateole lähenes Andmevara AS teisiti – abivajajad kutsuti hoopis enda juurde ettevõttesse. „Külla saabusid meile Keila SOS Lasteküla lapsed. Koos küpsetasime pitsat ja meisterdasime kohupiimaküpsiseid. Kõrvale rääkisime infoturbest, mis teatavasti puudutab tänapäeval meid kõiki. Lapsed omasid sellest eelteadmisi ja olid üsna informeeritud. Seejärel suundusime meie pop-up arvutiklassi ja asusime õppima algajasõbralikku programmeerimiskeelt Scratch. Valmis nii mõnigi multifilm. Õhtu lõpetuseks said need üheskoos üle vaadatud,“ kirjeldas Puurand päevakava.

Kuid kuidas sellise heateoni jõuti?

„Kuna mitmetel meie töötajatel on tehtud püsiannetus SOS Lasteküla Eesti Ühingu heaks, siis ajaannetuse ajurünnakute käigus käis meie tootejuht Tanel Särgava välja idee saada SOS Lasteküla lastega lähemalt tuttavaks. Kõik ajaannetusega tegelevad AS Andmevara töötajad kiitsid mõtte heaks. Erinevad tegevused said töötaja vahel ära jagatud. Lapsed olid ääretult toredad! Arutasime juba sama ürituse ajal mõtteid, mida võiks veel üheskoos teha. Paar mõtet läkski edasiarendamisele,“ sõnas Puurand.

 

Loodame väga, et kohtume uute sõpradega peatselt!

Kumb on head tehes väärtuslikum: aeg või raha?

Vahel on mõne unistuse elluviimiseks kõige tähtsam raha. Aga vahel ei ole. Mõnikord jäävad unistused unistusteks ainult seepärast, et inimesel pole selleks piisavalt energiat ja teadmisi. Just seepärast ongi Eesti ettevõtete uus algatus “Annetame aega” nii oluline.

Swedbank on heategevusega juba ammu seotud, kuid mullu toimus suur ja oluline heategevuse n-ö filosoofia muutus: lisaks raha annetamisele pakutakse nüüd senisest aktiivsemalt ka ajaannetust. Idee ellu viinud Swedbank Eesti juhi Robert Kitti sõnul oli tegemist loomuliku arengu ja teisalt sooviga anda inimestele rohkem otsustusvõimalusi. „Oleme aastaid projektipõhiselt ning oma pikaajaliste partnerite juures aega ja raha panustanud.

Samas on selliste otsuste puhul töötajate kaasatus väike. Nüüd lihtsalt tundsime valmisolekut teemat laiemalt käsitleda ja oma üksustele – tiimidele – konkreetses vormis tegevusvabadust anda.“

Alates 2016. aasta algusest on Swedbanki töötajatel võimalik ametlikult kasutada kahte tasustatud vaba päeva heategevuseks. Üks neist päevadest on professionaalseks vabatahtlikuks tegevuseks, näiteks selleks, et käia Tagasi Kooli raames Eesti kooliõpilastega raha- või digitarkust jagamas või hakata ettevõtlikele noortele mentoriks.

Teine päev on mõeldud tiimidena kogukondlikuks heategevuseks. See sai esimest korda välja lubatud 2015. aasta kevadel, kui tiimide heategevus alguse sai, tingimusega, et head tuleb teha tiimitööna ja heategevuse saajaks ei tohi olla isiklik või lähedastega seotud tulu teeniv ettevõtmine.

2015. ja 2016. aasta suvistel tiimitegudel oli palju osavõtjaid ning sellest kogemusest sai alguse ka uus algatus „Annetame aega“. See on tänaseks lumepallina veeredes kasvanud ning Eesti Tööandjate Keskliidu eestvedamisel on sellega liitunud juba mitmed Eesti ettevõtted.

Südamelähedane tõmbab

Kitt möönab, et me oleme lisaks tööle ja erialale kõik ühiskonna liikmed oma rollidega: naabrid, lapsevanemad, maksumaksjad jne. Mida rohkem märkame enda ümber toimuvat ja teiste, eriti oma kogukonna inimeste vajadusi, seda sidusamat ja hoolivamat ühiskonda koos loome. Tema sõnul võib ajaannetuse puhul rääkida ka tugevama kodanikuühiskonna tekkimisest, sest kui igaüks tajub oma osa, võimalusi ja võimet kaasa lüüa, saab nii mõnegi probleemi lahendada eraalgatuslikult, riigile hädaldamata.

Robert Kitt on olnud ühiskondlikesse tegevustesse kaasatud juba aastakümneid, kuid konkreetseid formaate on tema tegevus võtnud eelkõige viimase viie aasta jooksul: ta on olnud presidendi mõttekoja liige, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juhatuse liige, Eesti Pangaliidu juhatuse esimees. Lisaks lööb ta kaasa Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumis, mõtleb välja lahendusi kõrghariduse võtmeküsimustele ning oli varem prototüüpe rahastava programmi Prototron ekspertkogus, osaledes selle ettevalmistuses ja asutamises. „Viimastel aastatel oleme juhtkonnaga teinud tiimitegusid – eelmisel aastal käisime Pärnu-Jaagupi kirikuõpetajal abiks talvepuid ladumas ja sellel aastal Pühajärve kooli õuel välitöödel.“ 2000. aastate alguses seitse aastat õppejõuna töötanud Kitt lisab naljaga pooleks, et ilmselt lähevad ajaannetuse alla ka tema umbes 30 majandusloengut aastas.

Unistuste päev

Heidi Tülp Swedbanki privaatpangandusest on samuti olnud heategevusega seotud juba aastaid. „Oleme Baltikumis endiselt ainus pank, kes pakub heategevusnõustamist. Seega tahame teistele ise eeskujuks olla ning ühtlasi viia end kurssi mitmete heategevusorganisatsioonidega,“ ütleb ta ja lisab: „Swedbanki kaasalöömisest heategevuses on kujunenud aina rohkem Eesti ettevõtteid koondav ühine suur heategemine.“

Sel aastal võttis Swedbanki privaatpanganduse meeskond osa fondi Minu Unistuste Päev tööst. Tegemist on 2011. aastal loodud vabatahtlike tegevusel ning toetajate rahastusel baseeruva organisatsiooniga, kes viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi.

Sel suvel jõuti organiseerida kuus unistuste päeva, mis olid kõik väga emotsionaalsed ning muutsid nii korraldajate kui ka laste ja nende perede elu ning suhtumist. Privaatpanganduse osakond annetas 620 tundi väärtuslikku aega, kaasatud oli ca 85% inimestest, lisaks kolleegid teistest osakondadest ja sõbrad, samuti iga projekti kohta kuni kümme Eesti ettevõtet.

„See oli fantastiline,“ kõneleb Heidi Tülp. Väga suur heameel on tal enda sõnutsi ka selle üle, et lisaks osalejatele suudeti murda seniseid müüte ka Minu Unistuste Päeva fondi enda inimestes. „Tegemist on sensitiivse ja konservatiivse valdkonnaga, kuid meie rõõmuks leidsid nad, et eriprojektid on mõistlikud ning oma mõtteid ja raame avardades võib jõuda kõigi jaoks supertulemuseni.“

Heateod on nagu sõltuvus

Heidi Tülp nendib, et kõik suvised heategevusprojektid olid väga emotsionaalsed ning kasvatasid korraldajate teadlikkust haigustest ja lastest, õpetades samas ka projektijuhtimis- ja läbirääkimisoskusi. „See sünergia, mis tiimis tekkis – seda on keeruline kirjeldada! Ja see ärevus enne unistuste päeva läbiviimist oli vägev, sest olime rohkem pabinas kui lapsed ise,“ naerab ta. Tõsisemal toonil ütleb ta, et aja pühendamine on tekitanud nende osakonna inimestes soovi maailma paremaks muuta ning päris mitu tublit kolleegi on end ka ametlikult vabatahtlikuna registreerinud. „Meie ligi viieaastane kogemus ütleb, et abivajajad vajavad positiivseid, ainult neile pühendatud hetki. Ja kui suudame leida neile tugivõrgustiku ning luua kontakti teiste inimestega, tekitab see neis justkui uue hingamise.“

Heidi Tülp meenutab möödunud suve ja toob esile projekti, kuhu ta ise eriti palju panustas. Unistuste päev korraldati ühele 11-aastasele poisile, kelle nõrkuseks on kiirus, kõrgus ja adrenaliin.

Kahte meeleolukasse päeva mahtus Batmaniga lend Tallinn Balloonil, meresõit Tallinna lahel, rallielamus Lamborghiniga Auto24 ringrajal, ronimine Valgeranna seikluspargis ning ühine kokkamine Toiduakadeemias. Rääkimata fantastilisest elamusest, mis tekkis Porschega mööda Eestimaad sõites ning perega miljööväärtuslikus Pärnu Rannahotellis aega veetes. Järgmise aasta heategevusplaanid on küll alles haudumisel, kuid Heidi Tülp rõhutab, et nende selja taga, kellele Swedbanki privaatpanganduse tiim on abikäe ulatanud, seistakse ikka edasi.

Milliseid heategusid 2016. aastal tehti?

Swedbanki töötajad on ajaannetuse väga soojalt vastu võtnud. 2015. aastal aitas ligi 1200 töötajat 80 tiimi koosseisus nii lapsi, suurperesid, vanureid, erivajadustega inimesi kui ka kodutuid loomi, samuti tehti üle Eesti palju heakorratöid. Sel suvel osales heategevusprojektides 1210 töötajat ja kokku tehti 95 heategu.

  • Lapsed ja pered
    Võeti kokku kaks Järvamaa perekodu (Oisu ja Koeru) ning viidi lapsed väljasõidule Kõrvemaale.
    Osaleti Tallinna Lastehaigla Toetusfondi korraldatud ülekaaluliste laste terviselaagri tegevustes.
  • Heakorratööd
    Raikküla koolis korrastati staadionit ning värviti aeda. Samuti viidi lastele koolitarbeid.
    Korrastati looduskaitse all olevate Aluoja allikate ja joa ümbrust.
  • Loomad
    Käsmu hobukojas aidati luua hobustele loomuomast ja ohutut olustikku.
    Tallinna loomaajas käidi abis kasetriibikutele aedikuid sisustamas, värviti ka ahvide välipuure.
  • Haridus
    Tänavafestivalil „Augustiunetus“ oldi väljas kohvikuga „Elus on rütmi“. Kogutud raha annetati Pärnu Kunstide Majale, kes soetas selle eest lastele väikesed viiulid.
    Tallinna keskraamatukogu abistati raamatute parandamisel ja lasteosakonna ürituste ettevalmistamisel.
  • Eakad
    Külastati Alutaguse vanuritekodu, kus aidati värvida seinu ning veedeti vanuritega aega: suheldi, jalutati, liikumisvõimetutele eakatele loeti ette raamatut jne.

Autor: Ave Mellik
Algselt ilmunud: https://kukkur.swedbank.ee/

Väike, aga tegus Mai Apteek

Pärnus asuva Mai Apteegi töökas kollektiiv on juba kahel hooajal hoolitsenud Spordiklubi Pärnu Kahe Silla klubi MTÜ raames toimuvatel jooksuüritustel terviseturvalisuse eest. Seega on ühildatud ettevõtte tegevusala ja ajaannetuse kontseptsioon.

„Sattusime 2015. aasta hakul suhtlema Kahe silla klubi korraldusmeeskonnaga ja sealt hakkas mõte edasi arenema,“ kirjeldas just sellise ajaannetuse juurde sattumist Mai Apteegi töötaja Marit Vahter. Tema sõnul hoiab kolleege vabatahtlikena ikka ja jälle jooksuüritusi väisamas tegutsemisrõõm, uudishimu ja teiste aitamise võimalus.

„Mulle tundub, et pärast sellist ettevõtmist töötame meeskonnaga efektiivsemalt ja omavaheline suhtlus soojeneb veelgi,“ iseloomustas Vahter põhjuseid, mida ajaannetamine ettevõtte töötajatele pakub.

Igal üritusel on apteegist väljas 5-6 inimest, kes ka enne jooksupäeva ettevalmistusele panustavad. Näiteks tehakse teistele vabatahtlikele koolitusi ja pannakse kokku esmaabikotte. Kohapeal antakse infot ja esmaabi nii esmaabitelgis kui ka jälgitakse toimuvat stardis, finišis ja teeninduspunktides. Osavõtjatele jagatakse soovitusi ka vedelikutarbimisest ja riietumisest, mis on spordiüritusi arvestades väga olulised teemad.

Algas registreerumine Teeme Ära talgukevadele!

Möödunud aasta Keri saare veeohutustalgud Harjumaal.  Foto: Teeme Ära meeskonnale saadetud kogu.

15. märtsil avati Kultuurikatlas traditsioonilistele Teeme Ära talgupäevadele registreerumine. Tegemist on juba kümnenda Teeme Ära egiidi all toimuvale üle-eestilisele algatusega, mille eesmärgiks on suurendada ühiskonna sidusust ja kogukonna turvalisust ning aidata kaasa elu edenemisele Eestimaal.

Kõik inimesed, vabaühendused, ettevõtted ja organisatsioonid saavad tänasest oma talguid üles märkida talguveebis aadressil www.teemeara.ee, et kutsuda eestimaalasi osalema maikuu esimesel laupäeval, 6. mail peetaval talgupäeval. 

Teeme Ära raames on võimalik osaleda heakorratöödes ka meeskonnaga. Selleks tuleb valida endale huvipakkuvad talgud ja anda osalemisest märki talgujuhile. Suurema grupi registreerimiseks tasub kirjutada soovist aadressile: grupid@teemeara.ee

Kolleegide kutsumiseks valitud talgutele võid kasutada kuulutust või veebibännerit: http://www.teemeara.ee/talgujuhile/kuulutused-ja-bannerid

Kui 6. mai teile mingil põhjusel ei sobi, siis mitmed talgud toimuvad ka enne ja pärast seda kuupäeva.

Lisainfot meeskondadega heategude tegemiseks vaata: http://www.teemeara.ee/talgulisele/tule-meeskonnaga.

Soovime teie meeskonnale meeldejäävat ja inspireerivat päeva!

 

10 soovitust heateo õnnestumiseks

Kuigi ajaannetamine tundub esmapilgul kergesti organiseeritav, siis tegelikkuses võib meeskond põrkuda mitmete takistustega, mis võivad motivatsiooni ajaannetuseks kahandada. Näiteks tuleb läbi mõelda, keda üldse aitama minna ja millised rollid tiimis kellelegi jagada. Annetame Aega võrgustiku märtsikuisel kohtumisel oli peateemaks just tiimide juhtimine. Kogusime arutelust kokku mõned näpunäited, et heateo päevast kujuneks kõigile meeldiv ja lihtne tiimitöö.

  • Korraldage heateo valimiseks ajurünnak. Ühiselt tuleb kindlasti ideid, kuhu oleks tarvis käsi külge panna.
  • Võimalike valikute vahel korraldage heategude börs ehk hääletus ja minge appi kõige enam hääli saanud abivajajale. Selliselt on kõigil meeskonnaliikmetel võimalik ajaannetusse panustada juba algstaadiumis.
  • Valige meeskonnas tiimijuht – inimene, kes vastutab ladusa korralduse eest heateo päeval, suhtleb abivajajaga ja vaatab, et kõigile meeskonnaliikmetele jaguks tegevusi.
  • Jagage vastutust. Tiimijuht ei pea üksi kõiki aspekte eelplaneerimisel ära tegema. Eelnev meeskonnatöö aitab tiimil projekti sisse elada ja heateo päeval on rõõm seda suurem, mida sujuvam on tiimitöö korraldus.
  • Mõelge läbi kõik võimalikud heateoga seotud aspektid – milliseid töövahendeid läheb tarvis? Kuidas on organiseeritud transport? Kuidas katta võimalikud kulud? Kuidas heategu jäädvustada?
  • Ärge kartke Exceli tabeleid. Need aitavad projektil järge pidada ja vastutust jagada. Nii on igal tiimiliikmel võimalik tajuda enda vastutust ja arvestada teiste omaga.
  • Kaaluge võimalust osta heateo organiseerimise teenus mõnelt professionaalselt organisatsioonilt. Kui põhitöö kõrvalt ei jätku aega kavandada terviklikku projekti, siis saab alati pöörduda mõne oragnisatsiooni poole, kes aitab kavandada just teie soovidele vastava heateo. Seda, kelle poole pöörduda, saab vaadata siit: https://www.annetameaega.ee/abivajajad/
  • Mõelge valmis plaan B. Tuleb osata arvestada võimalusega, et imelise välitööde tegemise päeva asemel kallab vihma nagu oavarrest või planeeritud tööd saavad tehtud juba poole päevaga – mida siis teha?
  • Võimalusel kaasake heateo päevale ka pereliikmeid. Heategevus õpetab järeltulevatele põlvedele vastutustundlikkust ja lisaks saab veeta meeldiva perepäeva.
  • Kui teete ühiselt alles esimest heategu ja pole kindel oma projektijuhtimise oskustes, valige lihtsam heategu. Heakorratöid, nagu pargi riisumine või puude ladumine, on lihtsam organiseerida, kuid on täpselt sama vajalik ja annab tiimile koostegemise kogemuse.

 

Kuidas jõudis ajaannetus Danske Banki töötajateni?

Esimene Annetame Aega algatusega ametlik liituja Danske Bank võttis vastu sisekommunikatsioonilise väljakutse viia ajaannetuse idee töötajateni ja on sellega edukalt hakkama saanud. Danske Banki personaliosakonna juht Külli Meier selgitas algatusega liitumise põhjuseid.

“Heategevus on Danske Bankis midagi sellist, mis tekitab meis väga hea tunde. Tekitada rõõmu teistele ja iseendale – see ongi peamine põhjus, miks seda teeme,” sõnas ta.

“Oleme osalenud rohkem sellistes projektides, kus saame ühtse meeskonnana minna näiteks korrastustöödele. Tulemus pakub meile rõõmu juba päeva lõpuks. Samas enamgi meeldivad meile ettevõtmised, millel on veelgi suurem jälg. Meil on hea harjumus jagada oma teadmisi rahast ja sellega majandamisest nii lasteaedades, koolides kui ka täiskasvanutele. Meie töötajad jagavad vabatahtlikena erialaseid teadmisi ka ülikoolides ning teistes ettevõtetes. Oleme töötajatele võimaldanud seda teha tööajal. Leidsime, et meiega samu põhimõtteid jagab algatus Annetame Aega, seega oli meie liitumine asjade loomulik käik,” lisas Meier.

Danske Banki turundus- ja kommunikatsiooniosakonna projektijuht Anne Neroda jagas kogemust, kuidas pank oma töötajate seas levitas ideed minna aega annetama.

“Kõigepealt tutvustasime algatust Danske Banki juhtkonnale. Koos arutasime, kuidas seda meie majas kõige paremini tutvustada ja kuidas luua kõige lihtsam ja mugavam süsteem nii töötajate kui ka juhtide jaoks. Arutelu teemal, kas seda meile üldse vaja on, ei tekkinud.

“Järgmise sammuna tutvustasime algatust ühisel koosolekul kõikidele Danske Banki juhtidele. Praktilised küsimused said vastused ning järgmise sammuna said juhid infot edasi jagada oma meeskondadele. Samuti ilmus artikkel meie siseveebis.” Neroda usub, et praktika annab kõigile jooksvatele küsimustele vastused ja selguse, kuidas organiseerida inimesi head tegema nii, et see oleks kõigile võimalikult ajaefektiivne.

“Esimesed toredad tegemised Annetame Aega raames on tehtud. Oleme infot nende tegemiste kohta jaganud meie siseveebi vahendusel, nii emotsioone kui ka pilte. Kolleegid on mulle tunnistanud, et ühiselt organiseeritud ja koos veedetud teistmoodi aeg annab positiivse laengu pikaks ajaks, eks töövälisel ajal on paljud meist ühel või teisel moel seotud vabatahtliku tegevusega – lastekodude, loomade varjupaikade kui ka teiste valdkondadega seoses. Nüüd saab seda kõike teha koos töökaaslastega,” lisas Neroda.

Tänaseks on Danske tiimid teinud kolm eriilmelist heategu.

Esiteks käidi Tallinna Tondi Põhikoolis toimunud jõululaadal, kus Rahamaa töötoas osalesid Danske meeskonnaliikmed. Lapsed said proovida näiteks mänguraha lugemist – mündimasina juurde tekkis lausa järjekord, et kaasavõetud münte kokku rehkendada.

Danske Bank osales ka Tartu Hansa Koolis toimunud ettevõtlusnädal, kus peeti laata ja mängiti simulatsioonimänge. Danske Banki abiga sisustati lastele klassiruum pangamänguks sobivate rahalugemismasinate ja muu pangainventariga. Tiim andis kooli kasutusse mitmed sularahaga seotud vahendid, et õpilased saavad ka tulevikus pangaga seotud tegevusi proovida.

Viimaks andsid Danske Bank A/S Eesti filiaali Tartu Ärikeskuse töötajad oma panuse heategevusliku kalendri „Heade Mõtete Kalender 2017“ valmimisse, mille eesmärk on toetada andekate noorte huvitegevust, nende kõrget lendu ja sihtide saavutamist.

“Aitasime nõu ja jõuga projekti väljatöötamisel, koostööpartnerite leidmisel ning kalendri tehnilises teostuses. Koostöös elukutselise spordifotograafi Jaanus Reega korraldasime noortega fotosessioonid erinevates põnevates kohtades ja olukordades,” kirjeldas Danske Banki tiimi juht Kaidar Raudmets. Kalendri müügitulu kogutakse SA Tartu Kultuurkapitali hallatud JCI Toomemäe Laste Ande Arengu fondi, millest makstakse stipendiume noortele harrastusvahendite soetamiseks või osalemiseks rahvusvahelistel võistlustel ja konkurssidel.

 

 

 

 

 

Algas ühiskondlike algatuste inkubaatori NULA teine hooaeg

75 000-eurose auhinnafondiga inkubaator, mis keskendub ühiskondlike algatuste arendamisele, alustab teist hooaega ja ootab kuni 11. aprillini lahendusi teravatele ühiskondlikele probleemidele.

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) ja Heateo Sihtasutuse korraldatava NULA inkubaatori eesmärk on leida uuenduslikke ja nupukaid lahendusi teravatele probleemidele Eesti ühiskonnas. Kuus meeskonda saavad võimaluse osaleda kuuekuulises inkubaatoris, kus arendatakse oma ideed koos ekspertide ja mentoritega.

“NULA esimene hooaeg näitas, et Eestis on ideid ja meeskondi, kes mõtlevad ja tegutsevad selle nimel, et lahendada probleeme, mis meid moel või teisel puudutavad”, ütles KÜSKi toetusprogrammide juht Mari-Liis Dolenko. Dolenko lisas, et esimesel aastal oli osalemise vastu väga suur huvi ja inkubaatori läbimine andis kõikidele meeskondadele tõuke oma idee elluviimiseks. 

Pirkko Valge Heateo Sihtasutusest tõi välja, et inimeste ja organisatsioonide ring, kes peavad oluliseks maailmamuutjaid toetada, kasvab alustaval hooajal veelgi. „Sellel aastal teeme tihedat koostööd näiteks ärikonsultatsiooniettevõtte PwC, personaliarendusettevõtte Fontese ning eduka iduettevõtte Transferwisega, kellel kõigil on jagada väärtuslikke teadmisi uutele algatajatele”, täiendas Valge. 

Inkubaatorisse oodatakse lahendusi, mis võivad olla seotud perede toimetuleku, hariduse, eakate elukvaliteedi, keskkonna, vaimse tervise või mõne muu kriitilise probleemiga Eesti ühiskonnas.  Ideid, kuidas jõuda parimate lahendusteni ja võimalust kohtuda samast teemast huvitatud inimestega, pakuvad kaks inspiratsiooniõhtut – 28. märtsil Tallinnas ja 29. märtsil Tartus.

Lisainfo inkubaatorist, kandideerimisest ja toimuvatest inspiratsioonipäevadest leiab www.nula.ee.

Tuhanded uued vabatahtlikud esitavad väljakutse heategevusorganisatsioonidele

 

Tööandjate keskliit ja Swedbank kutsuvad algatuse „Annetame Aega“ raames ettevõtteid andma töötajatele vaba päeva heategevuse tegemiseks, oodata on tuhandeid uusi vabatahtlikke, kes tahavad midagi tõelist ära teha. Kas heategevusorganisatsioonid on nii paljude uute vabatahtlike vastuvõtmiseks valmis?, küsib Eesti külaliikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas.

Heategevusorganisatsioonile võib vabatahtlike annetatud aeg tähendada väga palju. Raeküla kogukonnakeskuse eestvedaja Piia Karro kinnitas mulle, et aja pakkumine tähendab ühenduse jaoks hoopis enamat kui äratehtud tööd. „Ma ei oska seda tegelikult sõnadessegi panna, mul tõuseb kananahk ihule, kui mõtlen et keegi tuleb ja tahab lihtsalt aidata! See on nii suur väärtus,“ rääkis ta mulle.

Vabatahtlikest sünnib palju head ka avalikus sektoris. Näiteks Pärnu linna allaasutuse, eakate avahoolduskeskuse ligi 40st ringijuhendajast on pooled vabatahtlikud. Ilma vabatahtliketa suudaks avahoolduskeskus pakkuda eakatele poole vähem tegevusi. 

Eesmärk: vabatahtlikud peaksid tahtma tagasi tullae

Tegelikult sõltub väga palju vabatahtlikke vastu võtvatest ühendustest. Vastuvõtva organisatsiooni seiskohalt on väga oluline läbi mõelda, millist abi saavad sisuliselt võõrad inimesed ühe päeva jooksul pakkuda. Eestis on tuua julgustavaid näited, kus sedasi on ära tehtud suur hulk praktilisi töid, mis ühendustel endil oleks võtnud palju enam aega või oleks jäänud raha või aja puudusel suisa tegemata. Näiteks on ettevõtete kollektiivid aidanud korda teha matkaradu, pakkunud asjakohaseid tegevusi laste leinalaagris või laste varjupaigas, ehitanud loomade varjupaigas koerakuute jne.

Vabatahtlike kaasamisest peaks sündima sünergia, et lisaks tehtud tööle sünniksid uued kontaktid ning ühisel talgusupi söömisel ning jutuajamisel tekiksid üha uued ja värsked ideed. Ideaalis võiks ühest päevast sündida pikaajalisem suhe ning vabatahtlik võiks tahta tulla tagasi, kas koos töökollektiiviga või omal käel.

Hoopis kehvasti on lugu aga siis, kui ettevõttest tulev
ate vabatahtlike meeskondade tarvis hakatakse eraldi sündmusi välja nuputama ning üritusest saab ühenduse jaoks peavalu ning lisakoormus. Vaata mispidi tahad: vabatahtlike kaasamine ühendustes (olgu siis tegemist heategevusele suunatud ühenduse või muu ühendusega) eeldab läbimõtlemist ja planeerimist.

Ühendustel vabatahtlike haldamisel suur vastutus

Ühendus peab kaaluma, milliseid ülesandeid saab vabatahtlikele anda, kui palju vabatahtlikke abistamiseks vaja läheb, milliste oskuste, teadmiste ja väärtustega meeskondi oodatakse. Samuti peab ühendusel olema kindel inimene kes vabatahtlike meeskondade jaoks tööplaani ette valmistab, nad vastu võtab, neid kohapeal juhendab ning tegevuse suuremasse pilti asetab. Kokkulepped ja ootused tuleb ühendusel ja ettevõtte esindajal selgelt sõnastada, tööd peavad ühendusel olema sujuvalt korraldatud ning vastama eelnevatele kokkulepetele: muidu on pettumus kerge tekkima.

Samas ei maksa heituda, kui üks või teine ühendus taolisest abipakkumisest ära ütleb. Ühendused on erinevad, nende töö spetsiifika ning võimalused on erinevad. Teinekord ongi ühenduse töö korraldatud sedasi, et suurele rühmale pole sobivaid tegevusi pakkuda.

Kindlasti aitab „Anneta aega“ kampaania tuua vabatahtliku tegevuse juurde uusi inimesi ning  nende kaasabil teha abivajajatele ja ühiskonnale olulisi asju. Suure tõenäosusega aitab see suurema hulga inimesteni viia vabatahtliku tegevuse mõtteviisi ning arusaamist, et hoolides ja märgates on elu hulga värvikirevam ja vahvam.

Kui oled ühenduse esindaja ja vajad vabatahtlike appi, pane oma kutse üles Vabatahtlike Väravasse ja sind leitakse üles! Kui oled ettevõtja ja tunned, et tahaksid julgustada oma kollektiivi appi minema, siis mine ja uuri võimalusi Vabatahtlike Väravast või Annetame Aega keskkonnast. Kohtumiseni põnevatel vabatahtliku tegevuse sündmustel ühenduste juures!

Eha Paas, Liikumine Kodukant, vabatahtliku tegevuse valdkonna juht

Artikli ilmumiskoht: http://vabatahtlikud.ee/anneta-aega-vabatahtlikuna-uhendustes-abiks-kas-sel-ikka-on-motet/ 

Vastutustundliku ettevõtluse indeks on avatud 17. märtsini

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum kutsub ettevõtteid osalema vastutustundliku ettevõtluse indeksis ja kandideerima pronks-, hõbe- ja kuldtaseme kvaliteedimärgistele. Märgise tase kehtib ettevõttele kaks aastat ning väljastatakse eesti ja inglise keeles. Kõikidele (ka neile, kes märgist ei saa) väljastatakse ülevaatlik tulemusraport. Kvaliteedimärgised antakse üle maikuu teises pooles toimub ettevõtete ametlikul galal.

Miks osaleda?
• Võimalus kandideerida Indeksi kvaliteedimärgisele, mis on sise- ja eksportturgudel kasulik usaldusväärsuse näitaja.
• Võimalus kaardistada oma ettevõtte CSR ehk vastutustundliku ettevõtluse põhiteemad, mida rahvusvaheliselt oluliseks peetakse.
• Võimalus kuuluda Eesti väärikamate ettevõtete hulka.

Lisainfo: http://indeks.csr.ee/

„ANNETAME AEGA“ PÄLVIS AASTA INVESTEERINGU TUNNUSTUSE

Vabaühenduste liit EMSL tunnustas kodanikuühiskonna 2016. aasta tegijaid, nende hulgas ka Eesti Tööandjate Keskliidu ja Swedbanki ühist algatust „Annetame Aega“, millele omistati aasta investeeringu tiitel.

„Annetame Aega“ algatuse puhul hindas Vabaühenduste liit EMSL ettevõtjate panust, millega on 2016. aastal investeeritud ühiskondlike probleemide lahendamisse enam kui 1400 päeva jagu oma töötajate aega.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsare sõnul on tiitli pälvimine uhke tunne ja selle taga seisavad mitmed ärksad Eesti ettevõtjad. „Tunnustus läheb kõigile 21-le juba algatusega liitunud ettevõttele ja nende töötajatele, kes on olnud valmis andma omalt poolt rohkem kui palutud. Tööandjad on mõistnud, et hea tegemise võimaldamine tööajal loob inimestele tähendust ja pakub rõõmu,“ sõnas Tamsar. Ta loodab, et aja annetamises märkab võlu veel mitmeid tööandjaid, keda kõiki kutsub „Annetame Aega“ võrgustikuga ühinema.

Toompea lossi Valges saalis toimuval tseremoonial antakse tunnuskiri lisaks aasta investeeringule ka silmapaistvaimale vabaühendusele, vabakonda enam kasu toonud avaliku võimu esindajaile, kõlavaimale häälele, uudsele lahendusele ning aasta mõjusaimale teole.

EMSLi juhataja Maris Jõgeva sõnul iseloomustab vabakonda aina enam see, et muutusi loovad kuraasikad inimesed, organisatsioonid ja algatused sõltumata oma põhitegevusest. “Igaüks saab olla aktivist, ka see, kes igapäevaselt ettevõtja või riigiametniku rollis. Tähtis on, et oled piisavalt julge ja kirglik ning kasutad oma teadmisi ja oskusi ühismurede lahendamiseks, ja osaled selles, millesse sa usud. Kõik see kokku ongi kodanikuühiskond,” s
elgitas Jõgeva. 

Aasta vabaühendusesks valiti sel aastal Eesti Pagulasabi, aasta avaliku võimu esindajaks kuulutati riigi andmete avajad Andrus Jõgi ja Andres Kütt, aasta kõlavaimaks hääleks oli loomasõprade hääl, aasta pioneeri tiitli pälvis Teomeeter ja kodanikuühiskonna aasta teoks on suhtumine „Teeme lihtsalt ära!“

Rohkem infot saab aadressilt: www.heakodanik.ee/tegijad

„Annetame Aega“ algatuse kohta saab lisainfot aadressilt: www.annetameaega.ee